6 soovitust neljandaks trimestriks ehk eluks pärast sünnitust
Kirjutanud Ann Vool 15.12.2018 
Raseduse ajal on sünnitus see moment, millele keskendutakse. See on nagu kihluse ajal pulmapeoks valmistumine. Kõik pingutused ja tähelepanu on ühel päeval. Mis aga saab pärast?

Aina rohkem on tänapäeval juttu neljandast trimestrist ehk taastumis- ning kohanemisperioodist pärast sünnitust. Mul on selle üle hea meel, kuna tegemist on olulise teemaga. Lapse saamine on ilmselt üks loomulikumaid asju. Samas käivad sellega kaasas suured muutused nii füüsilises, emotsionaalses, kui psühholoogilises plaanis.

Kui minu esimene laps sündis, siis ma olin kuulnud nurgavoodi ajast ehk rahulikust 40 päevast, mille tasuks veeta pigem kodus. Otsustasin võtta selle aja endale ja beebile kohanemiseks ning hoiatasin ette ka lähedasi.

Mõnes kultuuris nimetatakse seda ka ajaks, kui lapse hing "maandub". Maisemad inimesed võivad lihtsalt öelda, et mõistlik on rahulikus tempos harjuda uue elukorraldusega. See on aeg, kus pole vaja ennast sundida "naasema tavalise elu juurde". Elu on nüüd alatiseks muutunud.

Minevik annab mõistmist

Mulle meeldib vaadata minevikku ja mõelda, kuidas sadu või tuhandeid aastaid tagasi asju tehti. Taoline ajarännak aitab mul tihti terad sõkaldest eraldada ja saada aru, mis tegelikult oluline on.

Eesti kultuuris on samuti toodud naisele peale sünnitust rammusat titeputru ning võimaldatud tal taastuda ja jõudu koguda. Teised naised tulid tanudes ja valgete põlledega ning austasid äsja sünnitanud naist oma tähelepanuga.

Kurbusega pean tõdema, et sellist isolatsiooni nagu tänapäeval pole ilmselt kogukonnas elades emad kunagi pidanud kogema. Sellepärast vajab teema minu meelest täna eraldi tähelepanu.

Nurgavoodi aeg nii emale kui lapsele

Nurgavoodi aega ei vaja ainult sünnitanud naine. See on oluline ka vastsündinud lapsele. Kui ema ja laps saavad füüsiliselt koos olla ning imetamisele keskenduda, siis tõuseb mõlema kehas heaoluhormoonide tase, mis toetab imetamist, emotsionaalse sideme tugevnemist ning vaimse ja füüsilise vastupidavuse tõusu. 

Kasutegurite loetelu on nii pikk, et vajaks omaette postitust, aga kui peaksin nimetama vaid mõned, siis näiteks väheneb sünnitusjärgse depressiooni oht, tugevneb immuunsus, taastumine kiirem ja une kvaliteet kõrgem.

Tänapäeval on võimalus ka isadel võtta puhkust, et perega rohkem koos olla. Mida enam isa lapsega aega veedab, seda tugevam on nende omavaheline side. Üks viis isadel lapsega kvaliteetaega veeta on kanda teda kandelinas või teha beebile kõhumassaaži. Need mõlemad vajavad esialgu õppimist ja juhendamist, aga tasuvad pikas perspektiivis ära. Küsi julgelt lisainfot!

Siin on link minu juhendatud kõhumassaažile:
https://www.youtube.com/watch?v=7osHgQ6bm4w


Mõned soovitused sünnitusjärgseks ajaks:

1. Sa oled hea ema ja sa saad kõigega suurepäraselt hakkama!
Kirjuta see lause endale kuskile nähtavale kohale ning loe seda pidevalt. Isegi, kui seda on vahel raske uskuda, siis tea, et see on tõsi.

Alguses tundub kõike väga palju, aga edukaks lapsevanemaks olemise üks nippidest on suuta enda suhtes positiivseks jääda. Meie lastel pole vaja ideaalseid vanemaid, vaid inimlikke vanemaid.

Esimest korda emaks saamist on võimatu ette kujutada. Kindlasti oled sa mõelnud, kuidas asjad hakkavad olema, aga kas pole mitte olemas ideaalsemat ja targemat lapsevanemat kui see, kellel veel lapsi pole? Ole valmis tegema järeleandmisi ning muudatusi. Sinu prioriteedid võivad olla muutunud ja mingid asjad võivad tunduda hoopis teistsugused, kui varem. 

Luba endal olla paindlik, seda ka pisikestes asjades. Leppides kokku kellaaegu kohtumisteks võid olla kindel, et vahetult enne uksest välja minekut tuleb uuesti mähkmeid vahetada. Seega tasub varuda aega kuskile minekuks või hoiatada enda võimalikku hilinemisest ette. Täiesti lubatud on mõelda ümber veidi enne sõbra sünnipäeva, et sa täna ikkagi ei jaksa minna!

2. Võta abi vastu.
Lapsevanemaks olemine on üks suurimaid väljakutseid elus. Oluline on abi küsida ja vajadusel ka spetsialistiga rääkida. See on müüt, et iga ema peab ise hakkama saama, sest teised ju kõik saavad.  
Lähedased saavad aidata näiteks:
* toidupoes käimisega 
* suurema lapsega/lastega mängimisega
* koristamisega
* imiku hoidmisega kuni ema sööb või dušši all käib
* beebiga õues jalutamas käimisega

Toit on suurepärane viis aidata. Väikese beebi kõrvalt külalisi võõrustama ei pea. Lubage end külakostiga poputada ja saabunutel ise tee jaoks vett keeta.

Paluge oma sõbral või tädil teie lemmiktoit kaasa tuua, mille retsepti olete juba raseduse ajal neile saatnud. Ideaalis võiks nad isegi nädalapäevad ära jagada, millal keegi süüa toob - selle nimi on toidurong (googelda food train).

Kes mõne toidukulleri levialas elab võib raseduse ajal panna kokku nimekirja enda lemmiktoitudest kohalikes toidukohtades ning saata selle sõpradele või lähedastele, kes soovivad midagi külakostiks kaasa tuua või kulleriga saata.

Valmistage sõbrad ja sugulased ette, et nende abi on teretulnud, kuid vahetult peale sünnitust on soovitatav tulla külla ühe-kahe kaupa ja haigusperioodil olla rohkem ettevaatlik. Kui külalised saabuvad, siis tasub suunata nad kohe käsi pesema ja ohatisega ei tohi beebit kindlasti musitama hakata, isegi kui ta on niiii nunnu.

Spetsialistid:
Selle asemel, et osta koju valmis piimasegu ja lutipudelid, leidke juba enne sünnitust mõne kohaliku imetamisnõustaja kontaktid. Iga laps on erinev ja nii võivad ka imetamiskogemused olla erinevad. 

Kui tekib mure näiteks rindade valulikkuse või lapse kaalu pärast, siis on vahel abi vaja mõne tunniga. Juhul, kui peaks mingeid küsimusi tekkima, siis on hea, kui on kohe inimene olemas, kellega kontakti võtta.

Imetamisnõustaja leidmiseks vaata kodulehte www.siet.ee. Sünnitoetajatel on ka tihtipeale olemas imetamisnõustaja paberid.

Ära mingil juhul kahtle abi küsida. Olemas on kõikvõimalike spetsialiste imetamisnõustajatest, arstidest kuni psühholoogide ja terapeutideni välja.

3. Hoolitse enda vajaduste eest, et hoolitseda oma lapse eest.
Peale sünnitust toimub palju muutuseid nii vaimselt kui füüsiliselt. Sünnitusjärgne hormonaalne kõikumine võib tekitada selliseid meeleolu kõikumisi nagu elaksid karussellil. Ühel hetkel naerad ja teisel puhked lihtsa asja pärast nutma. See käib kohanemise juurde ja enamasti taandub kõik aja jooksul, sa pole mõistust kaotanud! Pea meeles, et imetamine on looduslik antidepressant ja unerohi emadele, mis aitab ka emotsioonidega toime tulla.

Kui tunned, et küsimusi on rohkem kui vastuseid ja kogu see beebi-värk tundub vahepeal üle pea käivat, siis tea, et sa pole selles üksi. Sinu armastus su lapse vastu pole selle võrra väiksem, kui vahel tundub kõik liiga raske. Kui olukord aga aina süveneb nädalate ja kuudega, siis tuleb otsida professionaalset abi. 

Võid alati paluda ka hetke omaette olemiseks, et siis jälle parem ema edasi olla. Enda eest hoolitsemine pole enesekesksus. Vahel aitab pea selgemaks teha kasvõi üksi vannis käimine või tunnine jalutuskäik omapäi. Tee neid asju, mida sulle enne sünnitust teha meeldis!

Muutused kehaga võivad olla üpris hämmastavad. Rinnad võivad tunduda täiesti teised, vaagnapõhjalihased ei allu päris kontrollile, kael võib pikalt ebamugavas asendis imetamisest kangeks jääda ja veel mitu uut asja. 

Ära lase ennast sellest ehmatada. Su keha saab aja jooksul sulle jälle tuttavaks ning enamus muutustest on ajas mööduvad. Need, mis aga jäävad, on sulle meenutuseks sinu keha imelisest võimest luua uus elu. See on asi, mille üle uhke olla ja tähistada! Ole endaga leebe ja hell.

Kindlasti tuleb arvestada, et lihased peavad kohanema uue olukorraga, seega ei tohiks tõsta vahetult peale sünnitust raskemaid asju kui vastsündinud beebi. Mõned kuud peale sünnitust oleks hea käia ämmaemanda või naistearsti juures kontrollis. Võimalusel kohtu ka doula, treeneri või füsioterapeudiga, kes oskab kontrollida diastaasi olemasolu.

4. Tähista lihtsaid igapäevaseid võite.
Mõnigi kord on kuulda jutte sellest, et lapse tulek ei muuda elus midagi. Plaanitakse töötada edasi samamoodi, kehale ei jää märkigi, kodu on ikka korras ja seksuaalsus õitseb. Rahuga võib lahti lasta ootusest, et naine ja kogu pere teeb läbi nii suure muudatuse ja kogu elu on kohe endine.

Lapse tulek muudab väga paljutki, mis ei tähenda, et sa emana oled kuidagi läbi kukkunud või midagi valesti teinud. Mitte mingil juhul pole vaja ennast halvasti tunda, kui kodu on segamini, ise oled väsinud ning terve päeva saavutus tundub olevat beebi elus hoidmine ja endale võileiva tegemine. See võibki sellel päeval suur asi olla! Sa oled hoidnud oma beebit tervena ja rõõmsana. Hea töö! Mul oli päevi, kus ma endale seda kinnitasingi – ma hoidsin täna selle inimese elus, hea töö!

Ette võib tulla päevi, kui on raske mõõta oma töö tulemusi. Varem oli lihtne – panid eesmärgi ja saavutasid selle. Astusid kooli ja lõpetasid. Hakkasid aknaid pesema ja said valmis jne. Nüüd on aga hoopis teisiti. Paljud tegevused, mida alustad, tuleb katkestada, sest beebi vajab sinu tähelepanu. Vahel võib olla võimatu isegi telefoniga rääkida või süüa teha. See beebi, kes sinu maailma on vallutanud – talle sa oledki kogu maailm.

Teie verstapostid ja edu on nüüd mõõdetavad hoopis teiste asjadega. Näiteks sellega, kui beebi saavutab tagasi oma sünnikaalu või saadab sulle esimese teadliku naeratuse. Ta rahuneb kohe, kui saab sinu rinnale ja kasvatab esimese hamba. Need on nüüd uued, sujuvad ja olulised märgid edust.

5. Ära võrdle ennast ega oma last.
Tänases sotsiaalmeedia ja emmede-gruppide maailmas võib olla seda raske teha, aga tasub meeles pidada, et kaugelt võibki tekkida illusioon, et kõik teised saavad paremini hakkama kui mina.

Võrdlemine teiste emade ja nende lastega võib tekitada palju ebakindlust. Olulisem on keskenduda oma beebi märkide ja soovide tundma õppimisele, kui otsida juurde veel põhjuseid, mille pärast ennast murelikuna tunda.

Võid ka märgata seda, et tuttavad küsivad: "Kas ta on hea laps?" Mina vastan sellele küsimusele, et kõik lapsed on alati head, nad on lihtsalt erinevad. Mõni magab öösel kauem, teine vähem, kolmas uinub ainult süles ja neljandale meeldib mitu tundi järjest piima juua. Lapsed ongi erinevad, nagu me kõik. Pole olemas "keskmist" beebit.

Lapsed arenevad esimese eluaasta jooksul nii kiiresti ja nii palju, et iga nädal on nende jaoks juba täiesti erinev. Isegi kaalunumbrid on erinevad sõltuvalt lapsest ja pärilikkusest, keskmist inimest pole olemas. Lisaks on ka neil erinevaid päevi, tujusid ja seisundeid. Sina tunned oma last kõige paremini ja lähtu alati sellest.

6. Armastusega ei ole võimalik last ära hellitada.
Minu põlvkond on see, kes sünnitusmajas mitu päeva emast eraldi palatis veetis ning meie vanematele räägiti pidevalt, et lapsi ei tohi ära hellitada. Täna võime täie kindlusega öelda, et seda kõike tehti vaid ema ja lapse vahele lõhe tekitamiseks, et naised kiiremini tööle naaseks.

Sama mõtteviis tuleb tänagi veel Läänest, kus vastsündinud pannakse magama oma tuppa ning oodatakse liiga vara, et laps magaks terve öö või sööks vaid kindlatel aegadel. Justkui lapse loomulikele vajadustele vastamine oleks midagi halba.

Need on ebaloomulikud mallid, mis ei ole välja mõeldud lapse ja ema toetamiseks. Isegi täiskasvanud ei suudaks tihti nendele ootustele vastata, miks siis oodata seda värsketelt ilmakodanikelt?

Tegelikult on vastsündinu kõige loomulikum koht oma vanemate juures, kus ta tunneb nende lõhna, kuuleb südamelööke nagu kõhus olles ning tajub kehasoojust. Päris mitmel esimesel eluaastal pole lapsel sooja ega külma, kas tal on oma tuba või mitte. Palju tähtsam on see, et tema nutule vastatakse, teda hoitakse, musitatakse ja temaga vesteldakse. Alguses ongi nutt lapse ainus eneseväljenduse vahend. Tasub õppida tundma, mida ta erineva nutuga mõtleb ja siis sellele vastata.

Mida rohkem laps saab väiksena tähelepanu ja vastuseid oma muredele, seda enam tajub ta, et maailm on turvaline paik. Ta teab, et tema elu sõltub vanemate kohalolust ja sellepärast pole talle loomulik üksi olemine. See paneb aluse kogu tulevasele elule ja sellele, kas inimene peab võitlema kummaliste alateadlike hirmudega, mille tekkimist ta isegi ei mäleta, või mitte.

Parim kingitus, mida oma lastele teha saab, on valada neid üle tähelepanu ja armastusega. Tähelepanu all ei pea ma silmas kingitustega üle külvamist, vaid ühist ajaveetmist – kaisutamised, müramised, mängud, vestlused, kallistused, unejutud ja seiklused. Vastsündinule on parimad imetamine ja kandelinas või kaisus olemine. 

Armastus võidab alati ja sellega ei saa eksida!

Ann Vool

Ann Vool aitab naistel valmistuda sünnituseks ja sellele järgnevaks ajaks. Ta on kahe lapse ema, sünnitoetaja ja imetamisnõustaja ning oskab anda olulist infot edasi lihtsalt ja arusaadavalt.
Kui sa oled parasjagu lapseootel ja soovid saada vastuseid oma küsimustele ühest usaldusväärsest allikast siis võta ühendust ja registreeri tasuta telefonikohtumisele juba täna.
FB Comments Will Be Here (placeholder)
Powered By ClickFunnels.com