Keda sünnitusele kaasa võtta?
Kirjutanud Ann Vool 01.11.2018
Kas mehel pole siis sünnitusel midagi teha, kui doula tuleb?
See on üks sagedasemaid küsimusi loengus, kui pere kuuleb sünnitoetaja võimalusest.
Vastan sellele küsimusele läbi enda loo, mis mind doula-ameti juurde üldse tõi.
Soovin, et kõik naised saaksid kogeda toetust ja turvatunnet sünnituse ajal.

Minu esimene laps sündis saunas aga mitte tahmaste seintega suitsusaunas nagu vanasti. See Tallinna lähistel asuv väike majake oli tollal meie kodu ja oli sünnituseks just paraja suurusega.

Kui tegin Ülemiste Keskuses oma viimaseid beebiasjade sisseoste ja mu veed vaikselt aga ootamatult nirisema hakkasid siis otsustasin oma toidukraami kaasa võtta ja autoga koju sõita. Mingit suurt kausitäit vett põrandale ei lahvatanud, nagu filmides. Kõik oli rahulik. Mina olin rahulik sest teadsin, mis mu kehaga toimub.

Autoga maja ette jõudes helistasin oma mehele, kes pidi teisest riigist lapse sünniks koju jõudma. Ilma temata ma ei plaaninud seda last sünnitada!!!
Milline kummaline mõte, oleks ilmselt arvanud minu vana-vanaema, kes oma külas ka emadel ja lastel sünnitusel abis käis. Sellel ajal polnud kombeks meestel sünnituse juures viibida.

Meie hubases elutoas oli täpselt parasjagu ruumi, et mahtuda liikuma külmkapi, diivani ja sünnitusbasseini vahel. Nii ma siis pumpasin seal ise basseini täis ning ühendasin kraani külge veevooliku, et sooja vett vanni saada. Puhastasin puuvilju ja tõstin asju valmis, väike veenire vahel jalga mööda alla jooksmas.
Kuus tundi peale minu telefonikõnet ehk keskööks jõudis mees koju. Lubasin tal veidi pikast tööpäevas magada.
Keskööl hakkasid mul esimesed tuhud, mis olid koheselt regulaarsed ja 3-minutiliste vahedega. Oli aeg kutsuda ämmaemand.
Mu aju oli takistanud sünnituse edenemist, kuni olukord vastas minu nõuetele. Järele mõeldes sain aru, milline võim on minu mõtetel, minu keha üle. Isegi nii ürgse ja vääramatu protsessi juures nagu seda on sünnitus.
Hiljem sain sellele oma sünnitoetaja õpingute käigus ka kinnitus ja selgitust.

Kogu sünnituse aja oli mees minu juures, minuga koos vannis, toetas ja hoidis. See andis mulle palju jõudu. Iga kord, kui tuhu tuli siis ütlesin talle "tuleb" ja tema vajutas minu puusanukkidele, mis koheselt muutis tuhu leebemaks. Vahepeal puhkasime vanniserval ja mõnel hetkel kuulsin ka tema kerget unist nohisemist- pehme vanni serval on hea magada.
Ämmaemand oli ka meie juures, tukkus diivanil või jälgis vaikselt olukorda kõrvalt. Kogu öine avanemisperiood läks rahulikult ja turvaliselt. Need on tunded, mida mäletan end tundvat ja tajuvat.
Mu keha saab hakkama, mu keha saab hakkama-oli minu mantra.

Kui kevadised hommikupäikse kiired juba taevas olid siis hetkeks väsisin aga ämmaemanda julgustuse ning abiga ei läinud enam kaua, kui meie poeg minu rinnale sai.
Viimased tunnid, kus laps juba väljumas oli, toetas mees rohkem joogi pakkumise ja muude ülesannetega sest siis ma ennast väga puutuda enam ei lubanud.
Ämmaemand Ingrid Kaoküla oli see, kellele toetuda ja kelle sõna ning julgustus tähendasid palju, sest tema oli ju nii palju kordi varem näinud, kuidas see ime juhtub.
Mulle andis väga palju kindlustunnet teadmine, et minu kõrval on mu mees ja samas oli asendamatu ka targa ja kogenud naise kohalolu, kelle rahulikkus, toetavad sõnad ja usk minusse andsid jõudu. 

Juba esimene sünnitus õpetas mulle niivõrd palju asju laste sündimise kohta.
Ka minu mehe jaoks oli suur üllatus, kui rahulik ning turvaline võib sündimine olla sest tema oli varem näinud teistsuguseid variante.
Rääkimata kuvandist, mille sünnitusest loovad ühiskonnas filmid, seriaalid ja raamatud.

Mis ma enda jaoks sellest kogemusest kaasa võtsin?
*Esiteks seda, et minu ajul on väga suur jõud protsesside juhtimisel, seega pean olema teadlik ja tähelepanelik oma mõtete ja soovide suhtes.
*Teiseks seda, et minu mehe jõud, kohaolu ja mehelik energia tasakaalustasid väga hästi seda vabaks laskmist, millele mina pidin keskenduma. Ta oli ainuõiges kohas- meie juures.
*Kolmandaks õppisin, et kogenud, rahuliku ja usaldava naise kohaolu sünnitusel on suur väärtus. Õiged sõnad vajalikul hetkel, mida ehk vähem kogenud inimene ei oskaks märgata, muudavad palju.

Nagu üks minu klient peale enda esimest sünnitust ütles siis ta nautis oma mehe tugevat puudutust ja energiat kuid samas tasakaalustas suurepäraselt olukorda minu pehmus ja naiselik energia. Enam paremini ei saagi seda kirjeldada.

Kokkuvõtteks ütlen, et meeste sünnituse juures viibimine pole ilmselt väga vana traditsioon sest ajalooliselt on naised seda asja omakeskis ajanud aga täna oleme jõudnud kohta, kus mehel on sünnitusel oma vaieldamatu koht ja roll. Sünnitoetaja ei asenda lapse isa. Ta on kohal mõlema vanema jaoks võrdselt ja täiendab oma kohaoluga toimuvat.

Mehele on see aga imeline võimalus hakata oma lapsega sidet looma alates sündimise hetkest.
Mida olen oma praktikas ja mehi jälgides mõistnud, et neile on parim anda kätte konkreetne nimekiri asjadest, millega nad abiks saavad olla. Nagu muul ajal siis ka sünnitusel ei muutu mehed järsku mõtetelugejateks. Selle asemel saab juba varem nimekiri üle vaadata ja selgeks õppida.

Kui soovid rohkem teada, millised on mehe ülesanded lapse sündimise hetkel siis vajuta alloleval nupul - TASUTA koolitusvideo.

Ann Vool

Ann Vool aitab naistel valmistuda sünnituseks ja sellele järgnevaks ajaks. Ta on kahe lapse ema, sünnitoetaja ja imetamisnõustaja ning oskab anda olulist infot edasi lihtsalt ja arusaadavalt.
Kui sa oled parasjagu lapseootel ja soovid saada vastuseid oma küsimustele ühest usaldusväärsest allikast siis võta ühendust ja registreeri tasuta telefonikohtumisele juba täna.
FB Comments Will Be Here (placeholder)
Powered By ClickFunnels.com